25. november 2002 Postimees vahendab uudise Eesti Energiast, kelle abiga levib Raadiovõrgu Internet Eesti maapiirkondades. Artikkel Postimehes Kahjuks on toimetaja uudise arusaamatuks toimetanud. Vahendame siinkohal uudise täieliku teksti: Eesti saab esimesena Euroopas tervet riiki katva internetivõrgu Nils Niitra nils.niitra@postimees.ee Veel mõne aasta eest väitsid infotehnoloogiaspetsialistid, et kiire internetiühenduse jõudmine maakolkasse on kaabli kõrge hinna tõttu välistatud – tuleva aasta kevadeks on kiire püsiühendus kättesaadav aga kõikjal Eestis. Maaraamatukogude internetiseerimise projektijuhi Jüri Liivi kinnitusel on Eesti tuleva aasta kevadel esimene riik Euroopas, kus kaasaegne internet on kättesaadav igale külamehele. Kellele aga jääb raadiovõrgu kaudu leviva koduse andmeside liitumistasu kalliks, saab hiljemalt tuleval kevadel käia internetis lähimas raamatukogus. Vastavalt kokkuleppele kultuuriministeeriumiga peaks rahvusvaheline kolmest firmast koosnev konsortsium lõpetama 278 seni veel internetita külaraamatukogu varustamise andmesideühendustega tuleva aasta aprilliks. Iga raamatukogu saab arvuti, kiipkaardilugeja ning laserprinteri. Raamatukogud saavad internetiühenduse Eesti külasid katva levialaga raadiovõrgu kaudu ning seetõttu võivad endale kuni ühe megabitise sekundikiirusega interneti püsiühenduse hankida ka firmad ja eraisikud. Kõrgepingeliinide kaudu Konsortsium ei kasuta andmesidebittide liigutamiseks vallakeskustest Tallinna või Tartuni mitte Eesti Telefoni optilist kaablit, vaid hoopis Eesti Energia kõrgepingeliine. «Saime Eesti Energiaga kokkuleppele, et nad rendivad meile oma vabu fiiberkiude – igal pool, kus on Eesti Energia suuremad kõrgepingeliinid, on ülemise traadi sees 64 soonega fiiberkaabel, mida energiaettevõte ise kasutab väga vähe,» selgitas Liiv. Praeguseks töötab Eesti Energia kõrgepingeliinide fiiberoptiline kaabel juba andmesidekanalina Tallinna Lääne-Eesti suunal. «Keila, Haapsalu ja Lihula suunalised kaablid juba töötavad ja bitid on sees,» selgitas Liiv. Kokku kasutab konsortsium Eesti Energia fiiberkaabliühendusi umbes 500 kilomeetri ulatuses. Maakondades tekkivad andmesidevõrgud pakuvad Liivi kinnitusel alternatiivi Eesti Telefoni andmesideteenustele, mis on äärevaldades sageli ajast maha jäänud. Maale ehitatav andmeside infrastruktuur on Liivi väitel Eesti Telefonist praktiliselt sõltumatu. Kohapealsest keskasulast liigub andmeside Eesti Energia kõrgepingeliini kesksõlmest omakorda raadiolinkide kaudu edasi raamatukogude või eraklientideni. «Näiteks Jõgevamaal on meil 25 sellist juurdepääsupunkti, millega saavad liituda erakliendid,» selgitas Liiv. Ühe juurdepääsupunkti leviala on otsenähtavuse korral keskmiselt kümmekond kilomeetrit. Kui talukoht asub metsa keskel, on internetiühenduse saamine keerulisem ja kulukam. Raamatukogude, firmade ning riigi- ja omavalitsuste interneti püsiühenduste kiirus on Liivi kinnitusel üks megabitt sekundis. Eraisikutele pakutava teenuse kiiruseks on aga 256 kilobitti sekundis ning see hakkab maksma 250 krooni kuus. Raadiolingiga liitumine läheb Liivi hinnangul eraisikule maksma 2000 – 7000 krooni. «Sõltub sellest, kuidas seadmed välja ostetakse. Kui osta seadmekomplekt ja panna see ise paika, siis sellise komplekti saab praegu kätte 2000 krooniga.» Tuleva aasta lõpuks prognoosis Liiv konsortsiumi maapiirkondade internetivõrgule umbes 5000 era- ja äriklienti. Liivi sõnul ehitatakse andmesidevõrgud arvestusega, et need oleks kolme aasta jooksul piisavalt kaasaegsed, töökindlad ja kiired. Seejärel toimub võrkude nüüdisajastamine. Töö käib Hetkel ei tegele konsortsium Liivi kinnitusel siiski veel interneti püsiühenduste aktiivse müügiga eraklientidele, sest kogu energia kulub praegu infrastruktuuri väljaehitamisele ning raamatukogude internetiga varustamisele. «1. detsembriks peaks valmima raadiolingi võrk Jõgevamaal ja 1. jaanuariks Järvamaal.» Reedel andis Pärnumaal internetivõrke uuendanud sihtasutus Pärnumaa Ettevõtluskeskus omavalitsustele üle 20 raamatukogule äsja valmis ehitatud raadiolingi internetiühendused. Kolmest firmast koosneva konsortsiumi peatöövõtjaks on arvutifirma Valvesilm ning alltöövõtjateks Vemis ja Rootsi Upgrade Communication AB Eesti tütarfirma. Valvesilm peab vastavalt riigihanke tingimustele tagama raamatukogudele kolmeks aastaks internetiühendused kokku 14,4 miljoni krooni eest. FAKTBOKS: Õhuinternet jõuab maakondadesse erinevaid teid pidi Jõgevamaal, Järvamaal, Põlvamaal, Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal ehitab raadiovõrgu hiljemalt tuleva aasta kevadeks valmis Valvesilma, Vemise ja Upgrade Communicationi konsortsium ja selle lepingupartnerid. Harjumaa idapoolsetes valdades ehitati põhivõrk kodanike omaalgatuse korras valmis eelmise aasta lõpus, seda haldab MTÜ Ühendus. Raamatukogud saavad kliendiseadmed aasta lõpuks. Lääne-Harjumaa vallad ehitavad raadiovõrgu oma kulu ja kirjadega, töid teostab Reaalaja AS, võrk peaks valmima aasta lõpuks. Hiiumaal valmis kogu territooriumi kattev raadiovõrk 2000. aastal KülaTee projekti raames, internetiühendus on peaaegu kõigis raamatukogudes. Võrku haldab EWN. Tuleva aasta algul peaks ajale jalgu jäänud ühenduse kiirus suurenema. Ida-Virumaal ehitati 90 protsenti maakonnast kattev raadiovõrk KülaTee projekti raames 2000. aastal, seda haldab Ida-Virumaa.ee ja internetiühendus on suuremal osal raamatukogudest. Kolme firma konsortsium lõpetab raadiovõrgu väljaehitamise Ida-Virumaal kevadeks. Pärnumaal ehitati raadiovõrk esimesena Eestis neli aastat tagasi, läinud nädalal lõpetati võrgu uuendamine ning kõik raamatukogud saavad detsembri jooksul püsiühenduse. Võrku haldab Pärnumaa Ettevõtluskeskus. Läänemaa raadiovõrk uuendatakse samuti sügise jooksul, võrku haldab kohalik firma Estonian Wireless Network. Lääne-Virumaal ehitavad omavalitsused raadiovõrgu ise, tööde teostajaks on Reaalaja AS. Tartumaa on Külatee projekti raames raadiovõrguga kaetud ning interneti püsiühendus on kõigis raamatukogudes. Võrku haldab AS Kernel. Võrumaale ehitavad omavalitsused oma raadiovõrgu, töid teostab AS Kernel. Allikas: Jüri Liiv, maaraamatukogude internetiseerimise projektijuht