NewsWeek käsitleb WiFi-vabavõrke

pilt[patrol.jpg] 09. oktoober 2002 Traadita arvutivõrke lisandub iga päevaga. Sõltuvalt omaniku soovist on need võrgud möödujatele ligipääsmatud või avatud. Traadita võrke saab sulgeda kasutades: a. kasutaja autoriseerimist- kasutajanime ja parooli abil b. seadme autoriseerimist, seadme tunnuse ehk MAC-aadressi abil c. Andmete rikkumist (krüpteerimist) staatilise võtmega d. Andmete rikkumist (krüpteerimist) muutuva võtmega. Kui aga võrk on avatuks jäetud, kas sellesse sisenemine on lubatav või lubamatu? Erinevad seisukohad : 1. NOKIA: Avatud uksest, omaniku loata hoonesse sisenemine on kuritegu, lihtne ja selge. 2. Vabakasutaja ehk „warchalker“/„wardriver“: Kui hoone uks on lahti jäetud, siis see on märguandeks-„külalised on oodatud“ Mis põhjusel siis veel, omanik võtit ei ole kasutanud ja ust sulgenud? 3. John Patrick, endine IBM vice president: Seaduserikkumist ma siin ei näe, vabavõrgu kasutamine, see on kuis tänaval lebava 10$ kupüüri leidmine-selle üleskorjamine ei haava kedagi, see on Teie vaba tahteavaldus. Piltlikus vormis: Kui kevadõhtul linnatänaval jalutades, kostab eramu avatud aknast kaasakiskuv muusika, ei ole taunitav, ega kellegi huvisid riivav, kui TE partneri leiate ja end tantsule seate. 4. Tim Pozar, liikumise „BAWUG“ -Bay area wireless users group asutaja, hea sõber, WiFi.ee kontaktisik California aktivistide seas: Avatud WiFi-leviala on kuis elektripistik, hoone välisseinal. Iga mööduja pääseb sellele ligi, kuid kas on eetiline, omanikult küsimata end selle kõrvale istuma seada, asudes mobiiltelefoni laadima? Lehe toimetus ühineb siinkohal Tim Pozari arvamusega. Vaata lähemalt NewsWeek- Vabavõrkude olemusest Meile on käsitletav teema ehk veel elukauge, kuivõrd erinevalt New Yorki linnaosast -Manhattan, ei leia me eetrist WiFi-saatjate laviini, pigem puudub igasugune ühendus. Aasta 2002, on sisuliselt „WiFi võrkude ärkamise aasta“ Eestis. Veel puuduvad meil „Naabrivõrgud“- võrgud kus omanik tasub vaid enese püsiühenduse kulu, kuid on vabalt lubatud kasutama naabrite sarnaseid võrke-ülipopulaarne kodanikualgatuse vorm USA-s, sarnaneb meie naabrivalvele. Hetkel vaid Tallinnas, Vabaduse platsil saame valida 2 erineva WISP: ATLAS&EMT ja UNINET saatja vahel. Kõrvalasuvat Roosikrantsi tänavat, võib pidada kõige huvipakkuvamaks WiFi-võrkude tänavaks Eestis- ridamisi erinevaid võrke, nii vabavõrke, kui ka kinniseid sisevõrke. Mida arvab lugeja vabavõrkude arengust ja „Loata võrku sisenemisest“? Iga lisatud arvamus on teretulnud!