10. juuni 2004.
WiFi avaliku leviala loomine vajab kogemusi, sest WiFi teenus peab olema vabalt kättesaadav, kasutajale erinevate arvutite ja telefonidega.
1. Vaba kanali leidmine? WiFi (2,4GHz) kasutuses on 11 kanalit, millest vaid kanalid 1, 6, 11 ei ole ülekatvusega, saatjad muudel naaberkanalitel segavad üksteise tööd. Värskelt avatud kanalid 12,13,14 ei ole varasemate WiFi kaartidega kättesaadavad. Enne uue saatja paigaldamist, leidke Netstumbleri abil eetris vaba kanal.
http://admin.wifi.ee//Dokumendid/stumbler1.jpg
2. Leviala asukoha ja suuruse otsustab saatja paiknemine. Saatja on sobiv peita ripplae peale või seinapapi taha. Puit, gyproc ja plastik saatja tööd ei takista, metall, maakivi ja raudbetoon on aga signaali terminaatorid.
3. Korralikule saatjale saab lisada välisantenni, antennikaabli pikkus olgu sentimeetrites, kuivõrd kõrgsageduslik signaal sumbub kaablis kiiresti. Sobiv on paigaldada saatja betoonseina ühele küljele, lisantenn vastasküljele. Mitme eri hoone korral on sobiv kasutada omni (igas suunas ühtlaselt kiirgavat antenni) asukohas, mis on hästi nähtav.
4. Kasutada tuleb kontrollitud ühilduvusega seadmeid. Wi-Fi sertifikaat on eelis, muul juhul on vajalik müüja kinnitus seadmete vahetamise kohta, kui ilmnevad ühilduvuse probleemid. WiFi telefonid, raadiod, playerid jpt. lisanduvad seadmed muudavad ühilduvuse kontrolli kriitiliseks. Hinnavahe WiFi kontrollitud ja kontrollimata seadmete vahel on minimaalne. (Juunis 2004. maksab WiFi sertifitseritud saatja Linksys WRT 54G ja 9 dB omni antenn < 2000.- krooni.) Odavaimate seadmete kasutamisel muutub võrk töövõimetuks elektri- või Internetikatkestuse tagajärjel. Erinevatel põhjustel on rohkem kui 10% uutest WiFi levialadest, vajanud saatja rekonfigureerimist või vahetamist.
5. Saatja nimi ehk SSID peab viitama teenuse pakkujale. (Wilde Pubi: Wilde, kohvik Pegasus: Pegasus) Eetris on on avatud suur hulk WiFi saatjaid, avaliku saatja nimi aitab teenuse leida. Millised küsimused tekkisid?