10. juuni 2004.
WiFi avaliku leviala loomine vajab kogemusi, sest WiFi teenus peab olema vabalt kÀttesaadav, kasutajale erinevate arvutite ja telefonidega.
1. Vaba kanali leidmine? WiFi (2,4GHz) kasutuses on 11 kanalit, millest vaid kanalid 1, 6, 11 ei ole ĂŒlekatvusega, saatjad muudel naaberkanalitel segavad ĂŒksteise tööd. VĂ€rskelt avatud kanalid 12,13,14 ei ole varasemate WiFi kaartidega kĂ€ttesaadavad. Enne uue saatja paigaldamist, leidke Netstumbleri abil eetris vaba kanal.
http://admin.wifi.ee//Dokumendid/stumbler1.jpg
2. Leviala asukoha ja suuruse otsustab saatja paiknemine. Saatja on sobiv peita ripplae peale vÔi seinapapi taha. Puit, gyproc ja plastik saatja tööd ei takista, metall, maakivi ja raudbetoon on aga signaali terminaatorid.
3. Korralikule saatjale saab lisada vĂ€lisantenni, antennikaabli pikkus olgu sentimeetrites, kuivĂ”rd kĂ”rgsageduslik signaal sumbub kaablis kiiresti. Sobiv on paigaldada saatja betoonseina ĂŒhele kĂŒljele, lisantenn vastaskĂŒljele. Mitme eri hoone korral on sobiv kasutada omni (igas suunas ĂŒhtlaselt kiirgavat antenni) asukohas, mis on hĂ€sti nĂ€htav.
4. Kasutada tuleb kontrollitud ĂŒhilduvusega seadmeid. Wi-Fi sertifikaat on eelis, muul juhul on vajalik mĂŒĂŒja kinnitus seadmete vahetamise kohta, kui ilmnevad ĂŒhilduvuse probleemid. WiFi telefonid, raadiod, playerid jpt. lisanduvad seadmed muudavad ĂŒhilduvuse kontrolli kriitiliseks. Hinnavahe WiFi kontrollitud ja kontrollimata seadmete vahel on minimaalne. (Juunis 2004. maksab WiFi sertifitseritud saatja Linksys WRT 54G ja 9 dB omni antenn < 2000.- krooni.) Odavaimate seadmete kasutamisel muutub vĂ”rk töövĂ”imetuks elektri- vĂ”i Internetikatkestuse tagajĂ€rjel. Erinevatel pĂ”hjustel on rohkem kui 10% uutest WiFi levialadest, vajanud saatja rekonfigureerimist vĂ”i vahetamist.
5. Saatja nimi ehk SSID peab viitama teenuse pakkujale. (Wilde Pubi: Wilde, kohvik Pegasus: Pegasus) Eetris on on avatud suur hulk WiFi saatjaid, avaliku saatja nimi aitab teenuse leida. Millised kĂŒsimused tekkisid?