25. aprill 2005.
WiFi vabavõrgu loomine kohvikus pole keeruline, kuid vajab pealehakkamist ja tööoskust.
1. kohviku võrgus leidub enamasti arvuti ja kassaaparaat. WiFi saatjale tuleb eraldada oma võrgusegment, siis ei pääse võõrad sisevõrgu seadmete kallale.
2. tööks tuleb leida vaba kanal 1 – 11, (kesklinnas pole see lihtne, 2,4 Ghz sagedusala on hõivatud)
3. WiFi AP tuleb paigutada külastajate peadest kõrgemale ripplae peale või Cyprox seina taha. Korraliku seadme saab kinnitusraami abil kinnitada sobivasse asukohta seinal või laes.
4. Väiksema ruumi katmiseks levialaga piisab saatja antennidest. Suurema ruumi puhul tuleb seinale lisada paneelantenn x dB. Kohvikuomanik soovib teenindada oma külalisi ja seetõttu tuleb saatja leviala piirata/ suunata. Plekktahvel saatja tagaküljel, fikseeritud kiirus xx Mbits ja paneelantenni suund on siin töövahendiks. Kassatsheki või mobiiltelefoni abil klientide autentimine on lisavõimalus.
5. üha suurem hulk arvuteid kasutab suhtlemiseks VPN turvakanalit- (ametijuhendi nõue) Kui VPN ei toimi, siis liiguvad need kliendid edasi järgmisesse kohvikusse.
6. WiFi telefonil on võrgule omad nõudmised, igas võrgus ei suuda telefon end võrku registreerida. NAT teostamine ja kõnekvaliteet vajavad kontrolli.
7. Klientide kohalemeelitamiseks tuleb võrgu atraktiivsust tõsta. kui lisada võrku kõvaketas, saab külastajatele pakkuda meediat mis on avalikkusele tundmatu/ huvipakkuv- pildid, muusika, seltskonnakroonika teatetahvel. Online mängud ja chat on suurema kohviku lisavõimalused.
Kohviku chatroomi logiva kliendi nimeks sobib male (birth.)/ female (birth.)
Avalikuks kasutamiseks sobivad Wi-Fi sert. seadmed. Muud saatjad toimivad hästi üksnes komplektisoleva kaardiga.
Võrgu levi kontrolli programmi Netstumbler parameetri SNR (signal to noise ratio) abil. Kui SNR on > 20, siis on võrk korralik. SNR < 10 korral kehvad WLAN kaardid ühendust ei saa.