02. juuli 2003. Aastal 2007 sisaldub WiFi seade 98% süle- ja pihuarvutitest.
http://admin.wifi.ee//Dokumendid/pildike.jpg
91% neist töötab erinevatel sagedustel (2,4 GHz, 5,2 Ghz ) ja erinevatel kiirustel 11, 54, 108 etc. Mbit sekundis. WiFi baasprotsessor maksab täna 10-24 $, aastaks 2007 langeb hind 6-7 dollarile. Network World Fusion.
WiFi levialade arv maailmas kasvab: 2001 1,214 2002 14,752 2003 71,079 2005 151 768 Gartner Kasutajaid on kõige rohkem Põhja Ameerikas, järgneb Jaapan ja Austraalia (Aasia-Okeaania) sabas-sörkijaks on Euroopa, kus WISP firmad tarbijat nöörima kipuvad (liialt kõrged hinnad). Gartneri hinnangul koguneb tarbijaskonna kriitiline mass 2006-2008 aastaks. Areng sarnaneb mobiiltelefonide võidukäigule möödunud kümnendil. Turg ootab kannatamatult nn "WiFi plaati"- odavat (100-200$) maksvat taskusse mahtuvat seadet, mille ainsaks eesmärgiks on Interneti kasutamine kõikjal. Küllap sellesse seadmesse paigutatakse lõpuks ühekorraga. GPRS - 40-50kbits EDGE - 100 kbits WiFi - 11,54, 108 Mbits Sellest hetkest alates on Internet kättesaadav kõikjal, vaid kiirus ja hind varieerub liikumisel, ühendus on aga püsiv. Need kommunikatsiooniahelad üheskoos moodustavadki uue generatsiooni, mida tarbija vajab. Nõndanimetatud 3 G mobiili poolt pakutav suur kiirus kogu riigi territooriumil jääb siinkirjutajale arusaamatuks. Kust leitakse need sajad tuhanded inimesed, kes sooviksid oma vana telefoni metsa visata ja uue&kalli telefoni muretseda, mille abiga metsas, soos ja rabas suurel kiirusel surfata, hoolimata jubedust tekitavast hinnast? GPRS ja EDGE poolt pakutav kiirus on enam kui piisav, vähemasti väikses Eestis. Odav&tasuta WiFi leiab aga kasutust kõikjal, kus on üheskoos tuhandeid inimesi. Mida me veel vajame?