21-aastane WiFi arhitekt

05. september 2003. San Francisco, Kalifornia

Piisas viieminutilisest tööintervjuust ja äsja keskkooli lõpetanud, juhi-lubadeta ja hambaklambritega Matt Peterson võeti palgale San Francisco firmasse Surf and Sip. Mattist sai Surf and Sipi tehnoaju. Tema mõtles välja ja ehitas tehnoloogia, mis võimaldab firmal pakkuda traadita internetti sülearvutiga kohvikukülastajatele. Nüüd pole selles enam midagi erilist, sest alates 2002. aastast pakub teine firma, T-Mobile, kogu USA Starbucksi kohvipoodides sama teenust. Hea kiirusega traadita internet on nüüd saanud igapäevaseks asjaks ja samas on see kõrgtehnoloogiatööstuse üks väheseid tõeliselt õitsevaid valdkondi. Iseõppinud Peterson, kes sai kevadel 21-aastaseks, on üks võtmekujusid sel alal. Lisaks tööle Surf and Sipis on Peterson Oaklandis asutanud traadita võrgu fännide ühenduse Bay Area Wireless Users Group, millel on juba üle 2000 liikme, sealhulgas nii kõrgtehnoloogiatööstuse juhtivtöötajaid kui riskikapitaliste. Grupp, mis on üks esimesi omalaadseid, käib koos kord kahe kuu jooksul ja arutab uue ja areneva tehnoloogiaga seonduvaid küsimusi. Microsofti turvastandardeid arvutisüsteemide juhtmeta ühenduse jaoks arutati grupis aasta varem kui enamik inimesi sellest teadlikuks sai. Koos teise sama ala pioneeri Tim Pozariga aitab Peterson luua traadita võrku Bay piirkonna avalikku korda tagavate asutuste arvutisüsteemide ja sülearvutite jaoks. Selle abil saavad ühe maakonna politseinikud näiteks fotosid ja videosalvestusi teise maakonna politseile edastada otse loodusõnnetuse või kuriteo sündmuskohalt. “Mind ajendas 1989. a maavärin ja Oaklandi tulekahju,” ütleb Peterson. “Teise linna (või osariigi või maakonna) asutustega ühendatud traadita võrgu abil saab e-maili ja pildimaterjali saata kohapealt, ilma viivituseta.” Pozar ja Peterson on oma projekti esitlenud San Francisco linnavalitsusele ja politseile. Nüüd on veel vaja maaomanike nõusolekut antennide paigaldamiseks; kogu piirkonna traadita ühendamiseks tuleb need paigutada mäetippudele. Esimene katseantenn on juba paigaldatud ühele mäele San Francisco lõunaosas. Selleks vajalikud seadmed meisterdas Peterson, kes ei ole kunagi käinud kolledžis ega arvutikoolitusel, vähem kui 2000 dollari eest. Iga vajaliku varustusega isik võib suunata oma antenni mäele ja kasutada tasuta internetti. Petersoni sõnul ei ole tema lõppeesmärgiks Bay piirkonna avalikkusele tasuta internetti pakkuda. Tema ja Pozar loodavad, et traadita tehnoloogia abil saavad nad ühendada piirkonna arvutisüsteemid, et jagada ja vahetada andmeid sama vabalt, nagu seda tehti interneti alguspäevil. “Tegemist on pöördelise tehnoloogiaga. See on väga võimas tehnoloogia”, ütleb Peterson. Peterson tegutseb üheaegselt nii äris kui kasvavas non-profit sektoris, kus tehnofännid New Yorgist kuni Houstoni ja sealt Seattle’ini tasuta võrkude klastreid rajavad. Matti võime neid kahte tööd kokku sobitada on tema vanust arvestades hämmastav. “Ta on oma east tunduvalt ees,” ütleb Pozar. “Ta on väga tark ja osav andme-töötleja ja tal on head ideed. Ootan suure huviga, mida ta järgmisel 20–40 aastal ette võtab.” Peterson puutus esimest korda arvutiga kokku kuuendas klassis. Kuna kool otsustas sel aastal aastaraamatut mitte välja anda, tegi Peterson ise aastaraamatu ja jagas selle klassikaaslastele laiali.